Bonn

8.1
"Nagu ma näen siis sa ei jõudnud selle bussi peale... " olid esimesed sõnad mida eile hommikul oma telefonis kuulsin. Kell siis 7:29. Sander helistas, et kontrollida kas ma magana veel või olen juba raudteejaamas. Ärkasin siis elukiiresti üles ja lendasin bussipeatusesse, kus just saabunud bussi bussijuht teatas, et see buss jõuab raudteejaama minut peale seda kui mu rong lahkub (8:09). Pilet oli mul juba ammu ostetud...
Sain bussijuhilt taksonumbri ja jõudsin raudteejaama 5 EURot ja ~14 minutit hiljem, kuid siiski 12 minutit enne selle bussisaabumist, mille juhilt ma taksonumbri sain.

Jõudsin täpselt osta ühe juustuburgeri ja coca raudteejaama Mäkist... friikaid ei oleks jõudnud tellida, kuna läksime juba rongi peale... Olin ainuke, kes totaalselt sisse magas, isegi Kimi (loe: Enrique) jõudis enne mind, missest et ka tema kergelt sisse magas...

Bonni jõudes, oli esimene asi nagu enamustele turistidel uues linnas ikka - läksime Mäkki, minu jaoks - jällle!
Järgnes linnatuur giidiga, mida ta rääkis seda väga ei viitsinud kuulata, meelde jäi aint et see oli vist kunagi mingil moel Saksamaa pealinn ja muidu ka vanuselt teine linn saksas ja et see oja, mis seal linna kaheks jagas oli jõgi nimega REIN!
Käisime 20-ndal korrusel linna kaemas, päris lahe oli...
Muide seal on sündinud ka kuulus dj Ludwig van Beethoven... käisime ta sünnimaja juures...

See järel läksime traditsioonilist Bonni toitu sööma - loomaliha tükid rosina ja mingite vürtside kastmes, mandlite ja minu jaoks keedukartulitega, teistele see, mis menüüs kirjas oli - kartulijahust kokku mätsitud kartul!????!!?
Õlu on restoranides saadaval kahes suuruses - 0,2l ja 0.3l ja seda mitte aint Bonnis, nii ongi siin.... Hmmm... paneb mõtlema kui ilus Eesti ikka on...

10 EURi hiljem tegime väikse ringi veel vanalinnas ja suundusime Saksamaa ajaloo muuseumisse, mis kajastab ajajärku peale teist maailmasõda.... Füürer Rutist ega ka tema loomupoolsest vaarisast - FÜÜRERIst nad siin väga rääkida ei taha...

Peale muuseumit metrooga tagasi raudteejaama ja pool tundi hiljem hakkas tagasisõit GieBenisse (Loe: Giessenisse)... enne veel aga kiire õlu raudteejaamas...

2,5 tundi hiljem GieBenis läksime sööma Mr. Jones´i... esimest korda elus sain väga head ameerika moodi tehtud burksi... kell 23:00 hakkab seal Happy Hour - tuled pannakse kustu, värvi muusika ja küünlad laudade peal ja muusika keeratakse valjuks --- Guru Josh Project - Infinity --- see on nende happy hour laul. Peale seda pannakse muusika tagasi suht vaikseks... sellel kohal oleks EHTE kohviku potensiaali rohkem kui arvatagi oskaks...

Jalutasime koju Priidu ja Thomasega (Tom on prantslane), kuna ööbuss akkab sõitma alles pool 1 ja sõidab mingi "kes kurat teab" mis ringiga tund aega mu ühikasse... seega tulime jala ja jõudsime selleks ajaks koju kui see buss alles oma sõitu linnas alustas...

MAGAMA lõpuks ometi...