Viimane sissekanne polnud just kõige sisutihedam. Samuti on palju vett vahepeal merre jooksnud... Miks ma täna kirjutan? Kuna mu korterikaaslasel on 2 külalist, paar pudelit veni on joodud ja ta on emotsionaalseks muutunud. Hetkel tuleb köögi pooolt sellist kriitikat ja iba et no kohe mitte ei tule sihukese jutu peale uni peale. Magada tahaks aga küll...
Vahe peal on nii palju juhtunud, et sain aasta vanemaks. 30 läheneb igapäevaga. Veits imelik mõelda, et juba nii vana. Kuidagi selline tunne jääb nagu poleks veel essugi saavutanud, aga pool elu juba läbi. Veider kuidas ajad muutunud on...
Sünnipäeva kingituste top 3 vallutasid kingid eestist... siinkohal tänud Karelile ja Priidule... Sünnipäev ise muutub aga viimase kahe aasta jooksul aina tagasihoidlikumaks. 25 tuli suure müraga, olin tiba peale 23 juba nii "väsinud" et date Mati Unega saabus varem kui arvatud... Viimased 2 aastat on asi aga piirdunud vaid mõne inimesega, õhtusöök väike baari külastus ja õigeks ajaks on tuled kustus.
Vaheinfo: ma arvan et mu korteri kaaslanna on veidi liiga emotsionaalne juba ja tekkimas väike tüli oma nn. Boyfriendiga... üsna häiriv!
Minu päevad mööduvad nagu ikka töötähe all, nii nagu ta alates 1. novembrist olnud on. Imelikult kombel ei jää aga tööd vähemaks. Paljudest vigadest on õpitud aga uued ja tundmatud vead tulevad liiga kiirelt peale. Ja nii ma siis võitlen, et teistega sammu pidada ja parem veel olla. Kuidagi hirmus kahju on sotsiaalsete kontaktide puudumise üle... vaikselt jõuab kohale kui kuradi üksik on siin olla. Kuigi elan jaanuarist alates Münchenis, pole siin veel kordagi jõudnud väljas käija. Minu teekond piirub töö-poe-ja kodu vahel... nädalavaehtuseti sõidan Anne juurde... suht ainuke kontakt väljaspool tööd.
Käisime see nädalavahetus ühel juubelil... seal on oli nii palju inimesi, et suht nukker oli olla sel hetkel kui mõtsin, et mul ka varsti kunagi juubel tulemas. Selleks hetkeks olen vast ennast veel enam siia võõrale maale sisseelanud või siis siit lahkunud, ei oska öelda. Esimese variandi puhul muutus aga meel selle pärast nukraks, kui neid inimesi vaadates jõudis kuidagi kohale, et ma siin sellist sünnipäeva pidada vast ei saa...
Selline natuke keeruline ja nukker on sellisel hetkel mu meel.
Mõned asjad on aga ka siiski mille üle rõõmu tunda. Üks nendest on mu FB lehe pildiks praegu: BMW 328 Hommage. Sellist autot live´is näha on päris lahe... Vahel on tööl ka uute autode väljapanek see on ka lahe.... ja kõiksugu uued autod mis mõne ajapärast alles avalikkuse ette jõuavad, neid varem näha on ka suht huvitav.
Tundub, et mu korterikaaslane läheb välja... saab rahus magama minna nüüd. Omme peab väga vara tööle taas minimea, kuna ma täna väikse käki kokku keerasin. Eks paistab mis homme saab...
2 päeva veel siis on 4 päeva vaba. Siis veel mõni nädal, kus mitu vaba päeva ja siis hakkab mu elu esimen ametlik palgaga puhkus. Siis olen taas kodumaa õlut mekkimas...
