Nädal aega rannas lebada, varbaid vees leotada ja rummi limpsida, seda eriti ajal kui väljas on hommikul tööle minnes pime ja ka õhtul tulles on päev juba ammugi alla andund ja öö võtab võimust. Õnneks on mul aga selline töö, kus olen suure osa päevast liikvel... parimal juhul saab mõne autoga kuhugile niisama sõita ja lihtsalt päeva ja autosõitu nautida... aga sellegi poolest, ootan juba seda puhkust, kuna seljataga on äärmiselt keeruline aeg. Nagu eelmises postituses mainisin, hakkas mu hambaravi septembris. Nüüdseks on varsti 2 kuud juba opist. Hetkel on suulaes klamber ja hambaklambrid. Igakord peale kontrolli kui midagi pingutatakse või keeratakse on kogu rääkimine/kõne paigast ära. Võtab alati vähemalt 3-4 päeva et jälle rääkima õppida, nii et teised ka aru saaks, mis sa öelda tahad. Saia/leiba söön noa ja kahvliga, burgerit ja dönerit süüa ei saa... lihaga peab ettevaatlikult ringi käima... Aga usun et see saab seda kõike väärt olema.
Peale puhkust jääb veel 6 nädalat see aasta töötada... novembri lõpus saabub mu enda esimene auto, mille kütusesüsteemide testimine täielikult minu vastuda on :) Ootan põnevusega...
