143.1 THE END 2013

Aasta viimane päev! Enne kui uus aasta taas peale hakkab veel viimaseid hetki sellest aastast... Enne kui kooli 95. sünnipäeva koju tähistama sõitsin, käisin töökaaslastega K3Worksi laborit uurimas... sain enda käsutusse esimest korda uhke 7.seeria bemmi... väga uhke auto oli. Hea punkt sellele "töö"-aastale..

Ja siis ootas ees kahjuks taaskord vihmane Eesti... see oli nüüd juba kolmas kord järjest, kus meid taas sitt suusailm ees ootas... Järgmine aasta peab midagi paremat välja mõtlema. Tahas kas päikest või lund! Aga mitte vihma...

Koolikokkutulek oli üks väga lahe ja positiivne üritus! Jääb veel kauaks meelde, vähemalt see mis meels sellest ööst :)

Jään huviga ootama, mis viie aasta pärast juhtub, kui kool 100 oleks saaanud... Loodan, et saab ikkagi taas pidusse tulla ja siis taas oma vanu kooli- ja klassikaaslasi näha ja koos pits viina juua :)

Head vana-aasta lõppu ja uut algavat kõigile!

142.1 F22

Eile oli tööl huvitav päev. Toimus sellel aastal BMW jaoks juba kolmada sensatsiooni esitlus. Kui suve lõpul ilmus BMW perekonda uus seeria --> 4, siis eile esitleti ametlikult järjekordset uut seeriat --> 2, BMW koodnimega F22. Kahesajanda seerja BMW on välja arendatud esimesest seeriast, olles sellest natukene suurem.Õigupoolest on tegu 1seeria Coupega, mis sai siis nimeks 2 seeria. Hetkel seeritootmise olevale 1seeria autole, 1 seeria Coupe varianti ei tulegi enam, nii nagu oli sellele eelnenud esimese seeria bmmiga. Selle asemel järgneb kohe kohe uus luukpäraga 1 seeria... nii umbes aasta kahe pärast.
Ilmelik ja pisut keeruline lugu... Kõike seda selleks et omada igas võimalikus autosuurusklassis vähemalt ühte esindajat ja otseloomulikult rohkem valikuvõimalust kui konkurentidel...

Olgu veel mainitud, et komas sensatsioon oli seeriatootmisse läinud BMW i3.

Nojah, igatahes... mulle ta täitsa meeldib. Homme lähen uurin asja lähemalt ja katsun endale mõneks päevaks ühe proovimiseks saada :)

141.1 Müüdimurdja

Enne ei julgenud kirjutada, kui asi päris selge! Aga nüüd on siis kindel, et iga aastane halb traditsioon sai murtud. Ei järgnenud see aasta kolmandamat korda, kus ma augusti kuus saksa seadustega pahuksisse satun ja trahvi pean maksma. Nagu mainitud, ei julenud seda ennem väita, mine sa muidu tea - tuleb veel tagant järgi mingi arve/trahv. Poolteist kuud peaks olema aga piisavalt pikk aeg ja nüüd võib siis öelda, et müüt sai murtud ja kolmandat korda järjest ma augusti kuus seadust ei rikkunud. Vähemalt mitte nii, et keegi mind selle eest karistaks.

Vahepeal on niimõndagi toimunud. Kolisime uude suurde korterisse, otse olümpia pargi kõrval. Tööle minek on minule vähemalt nüüd palju sõna otseses mõttes ilusam, kuna ma enam tervet teed maaall ei pea sõitma, vaid enamuse teest trammi või bussiga kulgen.
Sisseostuvõimalus on veidi kehvem, aga väga kurta ei saa. Nüüd saab aknast kenasti rohelusse vaada, mis Müncheni kohta suht haruldus on.

Kuu alguses käisin põhja Saksamaal, Papenburgis oma lubasid täiendamas. Koolitus autoks sain BMW M1´ga 2 päeva halastamatult ringi kihutada. Nüüd võin siis lõpuks ometi ka kontseptautodega sõita. Alates sellest ajast, ehk siis viimane kuu on kõvasti auto sõiduga tegeletud. Töö on sellega seoses suht mõnus ja võib igati rahul olla. Viimasel ajal olen uue kolmesajase (318d) ja viiesajasega (528i) saand sõita. Lisaks uus neljasajane (435i M) ja siis veel kõik autod, mida avalikus alles parimal juhul järgmine aasta näha saab, nagu näiteks uus MINI.

Lisaks oma autodele, millega siin sõidan, käisin esimest korda euroopa suurimal ja tähtsamal autonäitusel Frankfurdis. Nägin nii tuleviku konkurentide autosi, kui ka hetke kõige ägedamaid, nagu näiteks Bugatti Veyron´it.

Kurb oli selle aasta oktooberfest, kuhu ma lõpuks ei jõudnuki. Seda enamsti põhjusel, et üksi sinna minna on suht loll tegu. Ja kui oli võimalus koos töökaaslastega minna, reserveeritud laudadega, siis pidin hoopis oma lubade pärast ootamatult Papenburgi sõitma. Ja teisel korral kui võtsin plaani, et nüüd lähen, kavatsesin drive now autoga sinna sõita, et kiiremini kohale jõuda, sattusin mega ummikusse ja jõudisn kodust umbes 500 m kaugusel, tervelt 1 tunniga. Müncheni liiklus --> autoga!!! on täiesti hullumaja. Oleks ma kohe avaliku transpordiga läinud oleks kõik ok olnud. Ehk õnnestub siis taas järgmine aasta...

Nii palju siis hetkel sellest, mis ma teinud olen ja mis toimub...

140.1 i3

Veel 1 päev ja ongi käes suve viimane kuu. Veel 1 kuu on mööda lennanud nii, et tähelegi ei oska panna... Üks nüüdseks endine töökaaslane, vanem CAD spetsialist seletas miks, kas siis tema meelest või tõestatult, vananemaks saades aina tundub, et aeg lendab aina kiiremini. Nimelt seletas ta, et aega tajume me läbi mälestuste ja hetkede, mis kergelt meelde jäävad, nii öelda meenutamist väärt hetked. Kõlab kudiagi lollilt seletatud nüüüd... et siis lihtsamalt öelda, peaks asi nii olema, et mida rohkem on sul hetki, mille peale tagantjärgi nii väga pingsalt mõtlema ei pea, vaid mis nagu ise enesest on olemas mingis ajavahemikus, seda pikemana tundub meile aeg = seda aeglasemalt lendab aeg. Näiteks kui sul lapsena on mega lahe suvi erinevate laagrite ja reiside ja jumal teab millega, siis on sul sellest suvest palju mälestusi. Kui aga nüüd vanema tööl käijes sul mõni selline nädal või kuu juhtub olema, kus ainult üksluiselt töötad, ilma et üldse millegi muuga tegeled, siis avastad järsku, et vahi vahi, jälle üks kuu möödas. Just nii nagu mul jälle tundub olevat. Kuigi tööl just nii mega väga igav ei olegi, aga kuidagi on ikka selline tunne, et aeg lendab sajaga. Aga kuna ma sellele viimasel ajal pidevalt mõtlen, siis püüan endale ise seletada, miks mul jälle sihuke tunne on, et kuu möödas, ilma et midagi meenutada oleks. Kuigi meenutada on küll ja veel....
Üliõpilasaja vahetus aasta ajal Giessenis oli näitkes nii mega tegude ja mälestuste rohke, et see aasta tundus sajandina.... selle eeslmise mõtte lõpetuseks...

Mis siis vahepeal juhtunud on... leidsime või õigemini, pakuti meile uut korterit, kuhu me nüüd ka kolime. Täna kirjutas praeguse koretri järelüürnik lepingule alla, seega on nüüd kõik korras. Ees ootab uus ja suur korter :) 

Eile kell 14:15 oli Pekingins, New Yorgis, Londonis ja Münchenis BMW i3 ametlik esitlus...tööl sai juba nädal enne, selleks spetsiaalselt üheks nädalaks ehitatud majas seda autot täies hiilguses uurida ja puurida... Omamoodi huivtav auto...

139.1 Mõtted

Vahel tekib igatsus! Igatsus sõprade ja kodumaa järele... eriti just sõprade järele. Selles osas on kõik kuidagi aina enam hääbumas... Jäänud on vaid mõned üksikud lülitused, mis tuju tõstavad. Vahel ikka mõtlen, et kuidas seda kõike parandada, aga seni ilma tulemusteta. Keeruline on see kõik juba pika peale veninud aja ja veel pikema vahemaa tõttu... Aeg see venib aga veel edasi...

1. juunist olen uues firmas, huvitavama töökoha peal, kus nüüd esialgu uut ametit õpin... Ees ootavad BMW lubade tegime, et siis uute testautodega ringi sõita saab. Eks näis siis....kirjutan kui testsõitja amet selge :) Reede/laupäev olid osakonna suvepäevad. Käisime Alpide lähedal Starnbergi järve ääres. Reedel väike workshop ja suur afterparty, laupäeval purjetamine. Sain lõpuks ometi omal käel endale selgeks teha kuidas kuradi moodi purjekaga vastu tuult sõita on võimalik :) Väga lahe kogemus. Kui nüüd Argo külla tuleb saab vast purjetama minna.

Käisin just oma vana hobi uuendamas. Alates järgmisest nädalast hakkan taas kossu mängimas käima. Adrenaliin on põhjas. Ootan juba järgmist nädalat.

Mõte, mis mul aga hetkel kõikuma jääb: on hea kui sul on keegi, kellega oma kurbust ja rõõmu jagada :)

Aga hetkel tekkis lihtsalt koduigatsus, siin uues "kodus"...

138.2 Vahepealne II vs. hetke seis

... ja õlut oli telgis palju :) Ainuke telk Oktooberfestil kust õlut traditsiooniliselt puuvaatidest lastakse. Istutasime end ühte lauda ja hakkasime siis mekkima. Päevade möödudes pärast piltide pealt vaadates oli huvitav meenutada kellega me seda lauda selle pika päeva jooksul jagasime. Tol hetkel õlut mekkides ei tundunudki, et neid inimesi nii palju oli, aga pildid räägivad teist keelt. Esimeste seas oli üks surem perekond, kellel pisikesed võsukesedki kaasas. Ütleme ausalt nendega nii lõbus ei olnud. Inimeste vahetudes sattusid meie lauda 3 šhottlast. See oli juba hoopis teist masti meeskond, nendega oli huvitav. Väga palju ei mäleta, aga tean veel ei põnev oli... Möödus jälle hunnik iniemsi, kuniks meie lauda sattusid 2 prantslast, kellega me siis kuni lahkumiseni kanne tõstsime. Vahelduva eduga vaheldusid vabadel kohtadel inimesed, üks neist nägi läbi uduste õlleprillide välja nagu Michael Douglas. Võttis tükki aega enne kuniks ma teda selles veenda suutsin, et ta Michaeli moodi välja näeb....

Kuidas me koju jõudsime on jällegi väga hägune, aga see ei olegi väga oluline.

Peale oktooberfesti nädalavahetust tuli Anne sõbranna koos oma poldiga. Käisime nagu juba tavaks saanud õlleaijas värsket pruuli mekkimas ja brezelit söömas. Lolli peaga sai t-särgi väel välja mindud. Päikse käes oli mõnusalt soe, aga nii kui päike loojus läks olemine kole külmaks... märgata oli et käes on oktoober.

Järgmised kuud möödusid nagu ikka töötähe all, mõningate külalistega, nt. Uku sattus kogematta siia kanti novembri kuus, kui ma ei eksi.

Detsembris käisime korra Eestis. Seekordne reis jäi aga väga koduseks ja rahulikuks. Sai koduskäiku/puhkust puhkusena võetud: söömas käidud, veidi ringi sõidetud jne. Sõprade külastamisest midagi erilist välja ei tulnud. Keelebarjäär on see mis seab enamasti piiri... pole ikka veel harjunud mõttega et peaksin kodus oles sõpradega võõrkeeles rääkima. Tean, et Annel on elu igav kui eesti keeles rääkimiseks läheb, aga see on asi, mida ma lihtsalt muuta ei saa.... kurb aga tõsi, tõsi aga kurb...Teisalt on selline kummaline tunne, et ei teagi kohe....

Lahe oli see, et sa venna värskeimat tütart näha. Kahekordne onu = kahekorde rõõm... Nii ta siis möödus see koduskäik.... Enne kui jõudsid harjuda, et oled kodus, olime juba teel lennujaama ja ees ootas taas kord Frankfurt am Main. Suures masenduses lennule minnes tundisn vähemalt rõõmu, et kohe saab lennufirma kulul õlut juua. Aga võta näpust, õlu oli otsa saaanud... Masekas missugune....

Tagasi Saksas ootasid ees 3 sünnipäeva, otse lennult sõitsime esimesele, seal pakuti kohalik humalavett: LICHER ... väga mõnus õlle koos lihatüki ja muude söögipoolistega... Järgmisel päeval Anne ema sünnipäev koos kõiksuguhõrgutistega, pluss päev peale seda Anne onu sünnipäev: aasta esimene grill-party :)

Peale kõva söömist ootas ees München = töö!

Jaanuari lõpus sai üks ring tagsi Hessenisse tehtud, uus-aasta varietee raames ja siis jälle tagasi tööle. Üllatuse suurena käis nädalaid tagasi perekond Serg siinkandis. Käisime söömas ja head Pschorri õlut mekkimas, oli lahe õhtu :)

Nüüd aga võttisin endale reede ja esmaspäeva töölt vabaks, et igast lahedaid asju teha: BMW, saun, shoping jne. aga nagu välk selgest taevast suutsin kuidagi haigeks jääda.... nüüd on tunne jälle enam vähem, aga peabki ju olema, kui homme jälle tööpäev. Nii palju siis puhkusest ja vabadest päevadest...

:/

138.1 Vahepealne

Viimases postituses lubasin kirjutada, et mis siis peale augstit veel kõike toimunud on...

Augustis sai siis ringi kolitud paremasse elukeskkonda. Tööleminek võtab vähem aega ja üleüldse on siin parem... Kui enne elasin Ostpargi äärel siis nüüd olen Westpargi lähedal. Kui see park siin sama lähedal oleks nagu Ostpark toona oli, siis oleks superlux...

Peale augustit saabus aga september = OKTOBEFEST. Uue elukoha miinus ilmneb vaid paaril nädalal septebri lõpus ja 1 nädal oktoobri algusest, siis kui siis õllepidu toimub. Seda selleks, et oktooberfesti metroopeatus jääb mul kodutee peale ja kuna sinna iga päev paar miljonit inimest liiiga palju minna tahavad, siis on metroos vahel suht kitsas ja tekivad ummikud, kuna mõned õlletanud härrad/daaamid enam kuigi adekvaatselt enesevalitsusega toime ei tule ja siis on õnnetus kitsaste nahkpükste tagataskust võtta.

Sai ka ise seda pidu esimest korda elus külastatud... Võimas elamus... Selleks et seda elamust aga kätte saada, peab suht kõvasti vaeva nägema. Esimesel katsel, mõtlesin et lään laupäeval nii veidi varem, et ikka kindlalt telki saada ja rahulikult istekohta otsida. Peopaika jõudes, selgus et kui sa kavatsed kell 12 jooma hakta, siis see on oktooberfesti mõttes juba liiga hilja... kõik telgid olid nii täis, et esimese ringiga ei pääsenud ma isegi mitte 20 m lähedusse mõnele telgile... rahvast sebis ringi nii palju, et pahatihti mõtsin, et mis kuradi pidu see selline on... puhas stress ainult! Mingi hetk mingeid tagumisi teid otsides, õnnestus telgile suht lähedale jõuda ja kui oleks kuumapäikese all seistes keset koridori kus minutis möödub sust 792 inimest. Mõningase ringi uitamise tagajärjel andsin alla ja võtsin koos Christophiga suuna Rosengarteni poole et siis seal 3 korda odavamalt õlut juua...

Järgmisel päeval olime kell 9 platsis. Saime telki ja ka kohavalik oli veel lai... Seda kõike aga vast tänu vihmasajule, mis meite hommikut tervitas.... ilm oli seega kehv, aga meil oli sellest ükstakõik, kuna telgis oli soe, telgis oli süüa ja mis kõikse tähtsam, telgis oli õlut...

Jätkub...

137.1 Return

Viimasest postitusest on möödas oma pool aastat juba...

Pikem paus tekkis suuresti tehniliste probleemide tõttu. Sai Münchenis pber kolitud ja täitsa oma korter üüritud. Selleks et midagi postitada, pidi hakkama otsima internetti pakkujat. See osutus esialgu üleilma raskeks. Alul jäi mulje, et polegi olemas ühtegi pakkujat, kellega saaks sõlmida vähem kui 2 aastase lepingu. Lootuse kaotamise tipul ilmus aga uusi pakkujaid nagu seeni peale värsket suvist vihma.

Kusagil oktoobri alul olin ma siis taas interneti täieõiguslik taaskasutaja. Kuna aga tööl ja ka muidu suurt palju muutunud pole, siis on aeg ikka ja jälle see, mis puudu jäi et siia midagi kirjutada.

Augustis oleksin nii väga tahtnud jagada omi mõtteid selle üle, et kas olen Läänemalt kaasa võtnud needuse, et augustikuu õhtutel midagi kummalist/halba juhtub... Legendiks seda nimetada ei saa, kuna mul on olemas kõik tõendid, et näidata kahel aastal järjest tominud juhtumisi. Meeldetuletuseks, sain üleeelmine aasta augustis trahvi ilgeaalse muusika tõmbamise eest. nüüdseks juba eelmise aasta augustis jäin seadusega hätta, kui ületasin ühel ilusal kuuvalgel ööl punase tulega ristmikku. Saabus taas trahv. Veidi pabistan juba selle aasta augusti pärast... kahel eelmisel aastal olen seadusega pahuksis olnud. Vaatame kas mu saagast saab trilooogia....

Asjust, mis siis peale augustit juhtus ja mis siin muidu veel toimub katsun nüüd peagi siia kirjutada...
Vahel on hea lugeda, mida kõike on juba läbi elatud.... ja siis mõelda, et mis veel ees ootab...