149.1 Vacation

1 päev veel ja siis ootab ees elu esimene valgete liivarandadega puhkus... nädal aega All inclusive :)
Nädal aega rannas lebada, varbaid vees leotada ja rummi limpsida, seda eriti ajal kui väljas on hommikul tööle minnes pime ja ka õhtul tulles on päev juba ammugi alla andund ja öö võtab võimust. Õnneks on mul aga selline töö, kus olen suure osa päevast liikvel... parimal juhul saab mõne autoga kuhugile niisama sõita ja lihtsalt päeva ja autosõitu nautida... aga sellegi poolest, ootan juba seda puhkust, kuna seljataga on äärmiselt keeruline aeg. Nagu eelmises postituses mainisin, hakkas mu hambaravi septembris. Nüüdseks on varsti 2 kuud juba opist. Hetkel on suulaes klamber ja hambaklambrid. Igakord peale kontrolli kui midagi pingutatakse või keeratakse on kogu rääkimine/kõne paigast ära. Võtab alati vähemalt 3-4 päeva et jälle rääkima õppida, nii et teised ka aru saaks, mis sa öelda tahad. Saia/leiba söön noa ja kahvliga, burgerit ja dönerit süüa ei saa... lihaga peab ettevaatlikult ringi käima... Aga usun et see saab seda kõike väärt olema.

Peale puhkust jääb veel 6 nädalat see aasta töötada... novembri lõpus saabub mu enda esimene auto, mille kütusesüsteemide testimine täielikult minu vastuda on :) Ootan põnevusega...

148.1 Sinine leht

Eestis käidud, sai jälle üle pika aja valget daami näha ja ka palju vanasid sõpru. Kahjuks ei õnnestunud nenedega koos tähistama minna, aga selles olen ise süüdi. Või noh, süüdi on veits vale öelda. Pigem ei olnud selleks piisavalt tahtmist. Tegu on siiski puhkusega! Kahjuks või õnneks on aga nii et iga kord kui Eestis olen, siis on vaja miljon asja teha ja inimesi külastada ja kogu programm, mis muidu igapäev oli, nädalaga läbi elada. Kirsiks tordi tipus on aga ka veel tahtmine üha enam kodus vanemate juures olla, nii palju kui võimalik, see on siiski hetkel kõige tähtsam. Sellegi poolest sai seekord paljusid näha ja isegi mõned õlled juua. Eriti hea meel oli muidugi Karelit, Rogerit ja Antit taas näha :) Järgmine kord saab ehk Rogeriga ka veits õlut libistada...

Igatahes, peale Eestist naasmist ootas ees üks elumuutev seik. Nimme algas hammaste rittaseadmise protseduur. Selle joaks tehti Augsburgis üks suuremat sorti op, kus mu kogu ülaluu lahti lõigati, et seda siis laiemaks muuta, et kõik hambad ritta saada. Hetkel on laiemaks muutmise viimased 3 päeva käsil, siis saab lõug veidi puhkust, et luud uuesti kinni kasvaks. Siis hakkab hammaste nihutamine.... 9. oktoobril saan klambrid, siis läheb rääkmimine veel raskemaks. Nagu see hetkel juba niigi hull ei oleks, suu laes on üks suur klamber, mis ikka päris korralikult sega rääkimist ja söömist ja kõike muud... see jääb veel mõneks kuuks suhu :( Olen ülimalt õnnelik kui see lõpuks jälle välja võetakse. Esimesed 2,5 nädalat peale oppi, sai aint püreesuppi ja jogurtit süüa.... kui hea meel mul juba praegu on, kui lõpuks ometi pehmet leiba ka pastat ja kartulit süüa saan. Päris lihaga läheb veel aega, selle jaoks on lõug veel liiga "pehme".

Eelmine nädal algas selle aastane Oktoberfest... see aasta jääb seal jälle käimata, kuna liha süüa ei saa ja nüüd juba liiga hilja oleks midagi reserveerida, pealegi pean nüüd jälle tööle minema ja nädalavahetusel on seal nii palju rahvast et ei pääse väravastki sisse, telki saamisest võib unistada....selle jaoks peab hommikul kell pool 10 hiljemalt kohal olema. Aga üksi sinna minna on ka veidi loll, selle jaoks oleks peaks vähemalt kahekesi olema. Kui keegi tuttavatest siin oleks, olen alati nõus minema :(

Mu Dr. andis pool tundi tagasi mulle loa taas õlut juua :) ja seda ma nüüd teengi PROOST!!!

147.1 Kolmas juba

Prantsusmaa sai nii kiirelt mööda, et ei jõudnudki selle kohta midagi suurt veel kirjutada kui juba järgmine testimisperiood hispaanias kätte jõudis. Igatahes oli prantsusmaal väga lahe, BMW testirajal täisgaasil kihutada ja ringrajal oma sõiduoskust lihvida. Kahjuks oli nii palju tegemist, et jõudnud eriti millegi muuga peale töö tegeledagi, välja arvatud pühapäev kui sai mägedes rännata ja pärast poole õlle saatel basseini ääres pruuniks saamisega tegeleda.

Peale prantsusmaad tuli Priit Kadriga Münchenisse :) Käisime mõnes õlleaias, Paulaneri õlletehases, BMW maailmas, inglise aias, oktooberfesti platsil, tollwoodil ja olümpiapagis + olümpiamäe tipus. Oli väga lahe aeg. Pole ammu juba nii palju eesti keelt rääkinud. Oleks hea meelega veel kauem seda aega nautida tahtnud, kuid töö tahab tegemist. Nüüd olen juba hispaanias ja testin järgmisi autosi. Lahe on seejuures see, et enamus suuri autotootjaid hetkel siin, et oma süsteeme testida. Seega saab ka näha, mis lähiaastatel näiteks Porschelt, Mercedeselt või ka Hyundailt ja Ferrarilt oodata võib.

Päev peale hispaaniat lendame eestisse puhkusele :) Ei suuda juba ära oodata...

146.1 Next please

Dubais käidud... polnudki nii hull kui kartsin. Kõige hullem oli vast lend, mis pool igavikku kestis. Hea, et emiraadid nii pikkadel lendudel mitu korda süüa annavad ja piiramatult juua võid, kes viskit, kes õlut... Kuid sellegi poolest peab mainima et esimene šokk kui öösel kell 1 lennujaamas seal esimest korda "värske" õhu kätte astud, siis on sihuke tunne nagu astuks süstikust avakosmosesse -  aeg jääb seisma - kõik muutub järsku raskeks jne., mitte et ma teaks, mis tunne on olla kosmoses. Aga jah, sihuke karm leitsak ja seda öösel! Kerge hirm tekkis, et ei tea, mis siis päeval veel ees ootab. Mõned tunnid hiljem, peale hommikusööki olin valmis astuma silmitsi päevase kuumusega. See oli julm... aga mitte nii julm kui arvasin. Lihtsalt, nagu oleks kogu aeg saunas, mitte just kõige ülemisel astmel, aga ikkagi saunas. Õnneks ei pea seal väga palju "värske" õhu käes liikuma. Kõik on raskelt klimatiseeritud! Bussipeatused on nii külmad, et seal pikalt ilma rakset külmetust saamata viibida ei saa. Maailma suurimasse ostukeskusesse viib metroost umbes kilomeetrine klaasist tunnenl, mis ka mõnusalt klimatiseeritud. Öösel väljas, hotelli baseinide juures süües, seavad teenindajad su ümber ülse kliimaseadmeid! Väljas tähistaeva all, kus öösel 35 kraadi sooja, seavad nemad kliimasid üles, et õhku su ümber jahutada. Vägagi tervitatav nähtus, aga mõeldse Euroopat valitseva energiasäästlikuse plaanide peale siis on seal energiasäästmine küll viimane asi, mis neile muret valmistab.

Igatahes, oli seal väga lahe ja hoopisgi mitte nii hull nagu alul kartsin. Käisin maailma kõrgeimas hoones --> Burj Kalifa. Kahjuks või õnneks tippu ei lastud, vaid AINULT poole peale --> 124-le korrusele, nii umbes 440-ne meetri kõrgusel, mis tähendab, et ma sellegi poolest vaat et kõrgemal kui enamus teisi maailma kõrgemaid hooneid olin. Kogu pikkus/kõrgus on tal 828 m. Sealt poole pealt alla vaadates näisid teised pilvelõhkujad nagu väiksed tornikesed liivakastis. Ka ümber linna sõites on see üks võimas vaade, kuidas see "maja" kohe kuidagi teistega võrreldav pole.

Lisaks käisin veel Burj Al Arab (ainuke 7 tärni hotell maailmas) juures Pärsia lahes ujumas. Suht soolane elamus, aga tänu tugevale lainetusele vägagi nauditav. Ainuke mure, selle ajaga kui end eest poolt päikesekreemiga kokku määrid, saad taha poole korraliku päikesepõletuse. Seega, pigem alati enne välja astumist end õleni kreemiga kokku määrida.

No jah, see siis selleks. Homme algab järgmine reis. Seekord õnneks kõvasti lähemale. Sõidame lõuna Prantusmaale kaheks nädalaks järgmis autot testima. Vaatame, kuidas seal ka head paremad veinid maitsevad, et siis juulis külla tulevale Priidule :) head prantsuse veini pakkuda :) :) :)

145.1 lend EK50

Käes on mai... vahepeal tiksus taas üks aasta mu vanusele juurde. Üks veel ja siis on kolmas ümmargune kah saavutatud. Veider tunne. Kui ümberring ringi vaatada ja mis veel hullem, kui veel tagasi mõelda, et kuidas vanasti asjad olid, siis tuleb vahel päris hirm peale. Kuhu ma olen oma pea et 30-ne eluaastaga jõudnud ja mida on teised samas vanueses saavutanud. Õnneks leidub ka kaasvõitlejaid, kes muga veel samal pulgal. Aga ikkagi... imelik mõelda, kui võtta arvesse inimeste keskmist eluiga.

See selleks, mitte seda ei tahtnud ma kirjutada... pigem midagi rõõmsamat. Nädal kaks tagasi käisid Sergid oma igaaastasel Müncheni visiidil. Ikka ja jälle on hea meel kui keegi külla tuleb, kellega siis õlleklaasi taga veidi maailma asju arutada. Lisaks on juuli kuus veel külalisi oodata. Ei julge ära sõnada, seega vaikin seniks. Enne kui aga juuli kätte jõuab, ootab mind ees mu esimine tõsin tööreis. Homme lendan araabia ühendemiraatidesse, täpsemalt Dubaisse pooleteiseks nädalaks. Öösel pidavat seal temperatuur võibolla alla 30-ne kukkuma kui hästi läheb, päeval oleks nagu nädal aega järjest odavas saksa saunas: 40 - 45 kraadi kuuma (varjus). Ainuke mure, et ei ole kusagilt külma õlut võtta ja ei saa rihma lõdvaks lasta, vaid sellise küttega peab tööd tegema... Loodame et autol kliima vastu peab...

Vaatame mis saab... väike närv on igatahes sees!

144.1 2014 --> M4

Uus aasta on täie hooga käimas... jaanuar möödus ilma, et oleks tähelegi pannud... nüüd juba veebruar pooleldi läbi.

Uuel aastal uued autod --> kahjuks ainult istumis proov uues M3´es ja M4´s