Sunday, February 27, 2011

108.1


Veider...

Tahtsin nats oma seiklustest Šotimaal kirjutada, et oma teksti illustreerida otsisin Googlist pilti... alul panin otsingusse "scottish joke", selle peale ilmus aga ka soovitus "funny scottish joke".... see on nagu päris veider, et mis need teised naljad siis on, kui on võimalik ka naljakaid nalju otsida... seega esimene FAIL on juba kirjas enne kui ma üldse midagi erilist kirjutama olen hakanud...

Mis mind siin siis kõige rohkem imestama paneb? Šoti inimesed kui sellised üldse!!! Võib arvata, et kõige veidram asi, mida siin kohata võib on seelikutes, mida kiltideks nimetatkse, mehed või siis üleni liiga karvased šoti mägiveised, keda tungivalt ka mägise maastikupildiga Eestis piitssunniviisiliselt kasvatada püütakse... siiani vist isegi edukalt... siis see ei ole siin üldse veidruse auastet vääriv märkus... See kui mehed siin oma kiltides ringi lendavad on päris lahe ja kui asi õige on, mitte lihtsalt mõni purjus turist, siis see näeb isegi väga lahe välja... eile kohtasin üht soliidset meest, kellel oli väga laheda mustriga terve ülikond, mille põhiosa siis kilt, mille peale käib igati äge tuttidega mingi värk, arvatavsti selleks, et tuulega seelikut üles ei loobiks, siis veel pikad põlvini sokid ja kõige lahedam oli soki sääres ilutsev hõbedase peaga pussnuga... vot see oli lahe vend...
Pühapäeviti on siin see kildi asi väga tavaline, täna oli neid igal pool näha. Käisime traditsioonilist šoti hommikusööki söömas ja siis oli Royal Mile´i peal pea iga teine kildiga... Hommikusöök ise oli väga mõnus... praetud muna, mingi grillvorst, siis mingi tangulihas asi, ashjus küpsetatud tomat, soe sai päikesekuivatatud tomatitega, shampinjonid ja kohvi... Pärast sõime veel väga veidrat asja: fritüüris küpsetatud shokolaad nimega Mars... Mars pandi mingist taignast läbi ja ja siis fritüüri....päris huvitav a räigelt magus...

Igaüks, kes tahab võib siin omale kildi osta... või siis ükskõik millise riide eseme, mis on šotimustriga... Veider on see, et enamus poed, mis neid müüvad, neid on siin väga palju, kuuluvad indialastele... sisse minnes hakatakse sulle kohe igast kama pähe määrima, see võib teinekord mega pinda käija...

Kõige veidram siiski on see kuidas siin ininmesed tavaliselt riides käivad, hea et üldse riided seljas on võiks siiski öelda... tulin Eestist siia, seal oli -25, siin suvine +8. Siiski käin kenasti mantliga ringi, sall kaelas, selline mõnus soe on, tuule käes isegi nats liiga külm. Šottlased ei paisata aga ilmast üldse hoolivat... panevad rahulikult t-särgi väel ringi... ja nii ongi! Mõnel isegi lihtsalt lühiksed püksid jalas, t-särk peal ja nii nad siis on siin... tüdrukud sama moodi... mingi õhuke kalts on õlgade peal ja KÕIKIDEL (veel kord KÕIKKKKKIDEL) on üli miniseelik seljas. Alguses oli selline päris lahe vaadata, et wauiviiwuawaua... nagu pornopoes 24/9... see läheb aga väga kiirelt üle... see on suisa kohtutav kuidas nad siin riides on... ja nad on nakatanud kõikide rahvuste inimesi siin, hiinatudengid, kes muidu nii tagasihoidlikud on siin ikka päris korralikult "odava" välismusega...
Ühe tuttava tüdruku käest, kes on kohe päris šottlane, sain teada, et tüdrukud peavad nii riides käima, muidu ei vaata neid ükski poiss... need kes siin mini ei kanna, nendel on olemas poiss/mees/onenightstand... seega kui oled saama peal väljas siis "suit down"... Kuid mis teeb asja veel imelikumaks... need poisid, kelle pärast siin tormi joostakse ja oma neere välja külmetatakse ei ole kohe üldse mitte seda väärt ma pakun..... 97% tegelastest on väga RÄIGED lihtsalt.... palun mitte arvata et šottlased näevad välja nagu Mel Gibson "Braveheart"´ist.... väga mööda... enamsti pesematta punased juuksed ja palju tedretähne... või siis tumedad juuksed, ülitumedad kulmud, meeter 21 pikad ja nagu Kapakohila laudalised riides.... või siis lihtsalt veidrad.... muidugi on ka modelle, aga neid ei paista enamasti tüdrukud väga huvitavat!

Mis siis veeel....

Enamus poodidest ei ole võimalik osta 1-hte või 2-hte õlut... peab ostma kogu 6-packi või 8-packi... mai tea, suht hea kui saad palju õlut, aga kamooon... võõral maal pool kasti solki esimese õllena osta ei ole just kõige parem diil... ikka tahax enne proovida, mida ostma asutakse... seega Lidlist saab hea odava hinnaga Tennent´sit või siis Heinekeni.... muud väga soovitada ei oska ja ega Lidl ei paku ka muud eriti midagi.... mõned tumedad õlled ka mudiugi aga neid ei ole veel kroonilise rahapuuduse tõttu proovinud...

Tänase päeva lõpetuseks peab veel üleüldse ütlema, et see üks kuradima kallis riik või vähemalt linn (Edinburgh) on!!!
Palju mõnusam on Saksamaal... kast õlle, mõned döönerid ja elu on lill!!!

Wednesday, February 16, 2011

107.1

Käisin metsas...

Väljas oli ilus päikesepaisteline ilm, külma -20 kraadi. Võtsin oma kaamera ja läksin metsa. Kuniks autode müra kuuled on veel kõik jama... huvitavaks läheb siis kui oled juba kuskil ei tea kus, kus ainult tuul veidi kõrvades vihiseb, kui sedagi... Kuuled kuskilt mingit imelikku praksumist... jääd seisma...vaatad ümberringi, pole nagu midagi ainult puud ja lumi... mõtled nats aega ühe koha peal... "Ei olnud vist midagi"... sammud edasi, lumi kragiseb saabaste all, väike tuule iil ja jälle mingi imelik kragin või naaksumine... lõpux jõuab kohale et ainuke heli, mis sa peale selle, mida ise tekitad, kuuled on puude liikumine õrna tuule käes... selline õrn aga samas läbiv krigin, plaksumine, ragin ja vingumine...
Päris lahe oli nii seal siis uitada... omi mõtteid mõelda... nagu tänase päeva tunnuslauseks juba kujunenud on: "...see tunnne alles jääb..."

Monday, February 14, 2011

106.1

Iga päevaga läheb olukord aina keerulisemaks ja seda lausa igas mõttes. Mõned kuud tagasi oli väga mõnus ja chill elu, meri oli põlvini ja tegemist kui palju. Nüüdseks on vahetunud aasta ja ka olukord on oopis tükkis vastupidine. Teha pole midagi, kui välja arvata kõik mis teha oleks vaja. Seda mida vaja aga teha oleks seda ei oska... kõik on väga sassis. Mõnikord võtad endale eesmärgi, et see nädal teed palju ära, endast rääkides stipendiumi leidmine... loed siis nagu keskkooli plika Twilighti raamatute pähe erinevaid stipendiumite eeldusi ja kirjutad kui muistne Russow erinevatele agentuuridele kirju... kui nii mõned päevad endast kõike andes sulle reedel julmalt külm vesi peale tõmmatakse siis on ikka nõme küll ja eriti ei taha sellega enam tegeleda. Mõne päeva möödudes leiad uut jõudu, akkad kuskilt mujalt otsast peale ja annad jälle täiega minna: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev. kõik tundub OK, kuid juba neljapäeval kustutakse kogu su lootus ja töö... jälle üks nädal ilma tulemuseta.... nii on ta siis juba kestnud viimased 2 kuud... Päris masendav on juba ja enam ei ole kuskilt seda pealehakkamise tahet võtta, et äkki siiski kuskilt midagi leiaks... Vastus, milleni ma täna jõudsin: EI LEIA!

Ja nii ongi hetkel... suht peees...
Kaua sa suudad endale valetada ja mingisugust helesinist valesuitsu õhku visata, et kõik hästi läheb... Vaadates otsa valusale tõele, siis olen ikka väga keerulise salati juba kokku seganud, mida kellegile ei soovita...

Aga mida siis nüüd... kõik rongid ja bussid tunduvad juba ammu läinud olevat ja asi kisub väga hapuks...

Mida siis nüüd teha...

Olen telekast näinud mingeid elukaldhammasrataste vahel jäänud tegelasi, kes ei leia tööd ega asu siin ilmas... räägivad et kui oled aastaid otsinud ja midagi ei leia siis tõmbab normaalselt kulmu kortsu ja annad alla... tol hetkel ma ei mõistnud sellist olukorda. Mõtlesin ikka, et no ei saa olla, peab olema ju võimalus...
Nüüd olen sarnases olukorras, ainult et alles mõned kuud... ja kui nüüd super aus olla siis ikka tõmbab väga moti maha ja käega löömine on väga kiire tulema... kui sa ikka püüad ja püüad ja teed näo, et kohe kohe läheb paremaks ja kunix tuleb jälle e-mail: "Tervist.... EI!!!"

Nojah... nii ta aga praegu on!

Thursday, February 03, 2011

105.1

Hmmm...


Täna ei kirjuta siia midagi!