114.1 Ootusärevus

Täna oli ilus päev: päike paistis ja ilm oli soe. Läksin juba varakult tooliga põllu äärde. Istusin päikse kätte ja jäin ootama ja vaatlema kuidas muru kasvab. Istusin seal nõnda üksinda mitmeid tunde, kuid ei märganud mitte mingitki erinevust muru kasvus kogu selle aja vältel. Vahest oli tuul süüdi, mis muru kõigutas ja täpsema jälgimise raskeks tegi, vahest olin ise liiga demotiveeritud. Mine sa tea. Lahkusin masndusega...