152 30´ndad

Täna polegi mul tegelt midagi väga erilist rääkida...mõned lahtised mõtted vaid. Üha enam ja enam ehk siis vähem ja vähem leiab aega ilusate asjade jaoks. Või siis ei oska neid õigel ajal hinnata. Kogu aeg on kiire, kogu aeg on whats-app ja feisbuk... katsun end sellest ikka aina enam eemale hoida ja elu võtta nii nagu ta on, nautida hetki, mis juba järgmisel hetkel kadunud on. Kahju on, kuidas ümberringi inimesed liiga paljusid asju enam lihtsalt ei märka ja väärtustada ei oska, selle asemel on pilgud pööratud oma nutitelefonile... Hommikul päiksetõusuga tööle minnes ei leia enam inimest, kes vaataks päikesesse, tunneks hommikust rõõmu ja naerataks, ei leia enam ringi uitavaid pilke, mis midagi otsiks ja oleks avatud uutele kogemustele ja inimestele.... kogu see sotsiaalne network on röövinud sotsiaalsuse... kõik vahivad halli pilguga oma enese ekraani, lootes sealt midagi leida, mis neil võibolla tegelikult nina ees seisab...

Sõbrad saavad üksteise järel jälle aasta vanemaks, jäädes ikka ja jälle aasta kaugemaks... endalgi on peagi ees ootamas uus number... 30´ndad saabuvad. Hirmuäratav kuidagi ja paneb aina enam ja enam tagasi vaatama, hindama, mõtlema, kahetsema, uhkust tundma ja meenutama... mis oli, mis ei olnud, mis hea, mis halb, miks nii, mitte naa ja veel palju muuud... värvilised tunded tekivad, mis vahel äratavad hirmu, nii et ärkad öösel külmast higist nõretavana, samas mõnikord tunned uhkust saavutatu üle nii et rind tahab uhkusest plahvatada... kui vaid oskaks ja saaks seda kellegagi veel jagada ja rõõmu tunda...

 

Haapsalu rand aastal 1930

Mis vahepeal juhtunud on: alustasin veidi tõsisemalt kitarriõpinguid... päris lahe on. Õpin veidi nooti lugema ja noodi järgi mängima... tuleb vaid kõvasti harjuatada. Töö juures läheb aina paremini, aga pole päris kindel kas see pingutus end kõike ära tasub.... ikka jälle on tunne et keegi teine su peenralt porgandeid varastab ja nendest maitsvaid pirkukaid küpsetab ja neid siis hinge hinnaga edasi müüb... Sellegi poolest on lahe.... palju uusi väljakutseid ja testsõitja lubasid, ilusaid autosid ja süvendatud sõiduoskus, reisid ja enmasti mõnus seltskond.... See aasta saab eriti palju maailmas ringi rännata....tuleb tihe lennugraafik kuni puhkuseni Eestis :) Sellest nädalast sain alumisetele hammastele ka "braketid" --> valus oli ja on ka praegu aga asi liigub ikka mõnusalt edasi. Aina enam ja enam naudin lihtsalt naeratamist... miks küll varem ei olnud selline asi võimalik...

Vaatame, mis edasi saab...

1 lugu, mis maapeale tagasi tirib ja mõtlema paneb ning millest ainedatuna kõik tänased mõtted siia ka kirjutatud sai...