150.1 20:15

20:15 on juba lapsest saati olnud kellaajaks, kus saksa pealt filmid hakkavad... lapsepõlvest on aga juba nii mõnigi aasta möödas. Sel aastal peab oma vanuse esimese numbri juba kolmandat korda ära vahetama. Kui nüüd mõelda, et suurem osa inimesi ainult 7-8 korda seda numbrit vahetada saavad, siis peab paratamatult mõtlema, et võibolla on nüüd siis kohe pool elust möödas...

Tulles tagasi filmi teemale, siis eile vaadatud saksa filmist "Frau Ella" jäi kummitama üks mõttekild, mis tihti peale filmides ja raamatutest kandvaks ideeks on... nimme: Vanaks saades ei kahetse me vigu/asju, mida tegime, vaid vigu/asju, mida me ei teinud". Jäädes filmi teemale, käisin 1. jaanuaril kinos, Til Schweigeri uut filmi "Honig in Kopf" vaatamas, mis emotsionaalselt üli raskeks filmiks osutus.... ka peale seda filmi käin tihit oma mõtteid kusagil hingesopitagatubade pimedamates ja unustatud nurkades otsimas... Kas tee, mis ma valinud olen, on ikka õige... kas ei peaks mitte veel rohkem proovima elu nautida ja vähem end nn. murdedest/probleemidest, mis igapäevatöös tekivad segada lasta. Lõppude lõpuks on see kõik ikkagi ükstakõik, kas töö juures mingi projekti väike osa nüüd nii või naa oma lahenduse leiab... Üsna kiiresti ei huvita see kedagi. Rääkimatta endast... Hoopis tähtsam on see kuidas sul endal sisemas läheb... kuidas su perel läheb ja kuidas su sõbrad elavad... Kahju, et mida aasta edasi, seda vähem leiab nendega kontakti hoida... Uusaasta lubadusena katsun see aasta rohkem aega leida... vähem töötada ja rohkem elu nautida....teha asju, mis meelde jäävad ja meenutamist väärivad... Läinud aastal sai selliseid elamusi mõndajagu kogutud... sai palju reisitud näiteks.... hispaania, prantsusmaa, dubai, eesti, fuerteventura ja mõned saksamaa linnad.... lisaks veel üks raskemaid otsuseid minu jaoks, kogu hammaste ümberpaigutse protseduur, mis veel oma aastakese vähemalt kestab. 18 päeva pärast võetakse õnneks suur klmaber suust ära, mis seni operatsiooni käigus lahtilõigatud lõualuud toestab... Siis saab lõpuks ometi normaalse inimese kombel rääkida...
Läinud aastal sai korter suures osas sisustatud ja sel aastal lõppeb õppelaenu tagasimaksmine... ootan juba seda aega kui enam pangale oma raha andma ei pea... Vanemad tulevad suvel külla. Ise kavatsen suvel jälle eestisse tulla nädalaks. Uued tööreisid omaani ja hispaaniasse... plaan pidada oma 30. sünnipäeva šotimaal viskisaladuste jälgi ajades.... Nii vaadates arvan ma,
et sellest võib üks hea aasta tulla, kui oma tegemisi õigesti seada...

Head uut...

Lähen nüüd filmi vaatama!